Allpool on mõned levinumad eksiarvamused aia rajamise ja hooldamise kohta:

1. „Hooldusvaba aed“

Sellest võib vaid unistada, sest isegi asfalt vajab hooldust (nt lehtede, liiva, prahi pühkimist), kõnniteedest ja murust rääkimata. Selleks, et aia hooldamisele liigselt aega ei kuluks tuleks elama asuda ilma rõduta korterisse.

2. Taimi olgu võimalikult vähe, ma ei taha aias orjata

Muru on aias kõige töömahukam objekt: suvel tuleb seda niita vähemalt üks kord nädalas, soojal ja vihmasel rohkemgi. Vahele ei tasu jätta iga-aastast väetamist, muruniite korjamist, puulehtede riisumist ja aeg-ajalt ka õhutamist. Kõige vähem vajab hooldust korrektselt ja õige tihedusega rajatud istutusala.

3. Peenravaip hoiab umbrohu eemal

Peenravaip ei päästa umbrohust. Orasheina jm püsiumbrohud leiavad võimaluse end valguse kätte suruda. Kui peenravaiba pealispinda ei hooldata ja sinna koguneb viljakas pinnas, on kohe kohal ka seemnest paljunevad umbrohud

 

 

 

 

 

 

Peenravaip ei lase istutatud dekoratiivtaimede areneda. Taim vajab kasvuks vett, mida peenravaip vajalikus koguses läbi ei lase

 

 

 

 

 

 

 

4. Peenravaip on mustast kilest parem, sest laseb vett läbi ja hoiab mulla niiskena.

Kahjuks pole see nii. Peenravaip ei lase vihma- ega kastmisvett läbi korraga, vaid aeglaselt ja tilkhaaval. Taimejuured hakkavad kogunema maapinna lähedale kanga alla, et need veepiisad kokku korjata. Peenravaiba all muutub muld kuivaks ja elutuks. Peenravaibaga kaetud pinnas on tihenenud ja õhuvaene ning seetõttu taimedele väga ebamugav kasvukeskkond.

5. Head ja halvad taimed

Seda on raske tõestada. Valige endale taimi selle järgi, mis meeldib teile ja sobib aeda, mitte eelarvamuste ja naabri jutu põhjal. Loomulikult võib olla erandeid allergikutel.

6. Põõsad ja püsikud murus

See on neile äärmiselt ebasobiv kasvukoht. Muru käitub taime suhtes nagu umbrohi, võttes talt ära niiskuse ja toitained. Sellepärast ei suuda murus üksikuna kasvav püsilillepuhmik või väike põõsas teile näidata kunagi temalt oodatud ilu. Samuti on väga tülikas üksikute taimede ümbert niita.

7. Igihaljad taimed tuleb kindlasti kevadpäikese eest katta.

Kui puude kasvukohas varjavad keskpäevase tugeva päikese suured puud või mõni hoone, siis pole katmisel mingit mõtet. Küll vajavad aga esimestel aastatel kaitset lagedal alal kasvavad igihaljad taimed, sest tuul ja päike kuivatavad neid seal kevadel üsna korralikult.

Katmine on oluline siis, kui taimed istutati sügisel ja nad ei jõudnud korralikult juurduda. Kevadel istutatud igihaljaid puid-põõsaid pole järgmisel kevadel tavaliselt enam mõtet kevadpäikese eest kaitsta. Taimede katmine ei lase neil meie kliima erisustega kohaneda.

 

 

 

 

 

 

8. Muru ja ilutaimi on vaja regulaarselt kasta.

Tegelikult pole seda üldse vaja, kui muru ja istutusalade alused on rajatud selliselt ,et on arvestatud vähese kastmisega. Istutusala ja muru aluspinnase rajamine on sama oluline kui maja vundamendi ehitamine.

Kui hellitate taimed varakult kastmisega ära ja krundi aluspinnaseks on liiv või kruus, siis tuleb üsna tõenäoliselt edaspidi kasta iga kuumimagi päeva puhul, sest taimed on sellega harjunud ega suuda ise vajalikku vett hankida.

Aed tuleb teha selliselt, et see ei vaja kastmist rohkem kui rajamise ajal. Kui taimed surevad edaspidi kuiva tõttu, siis pole pinnasetöödele piisavalt panustatud.

9. Taimed ei kasva, kuna on vähe väetist saanud.

Asi pole väetamises, vaid õiges kasvukohas. Iga taim vajab just talle sobivaid kasvutingimusi, millega tuleb aeda rajades arvestada. Lopsakad ja niiskuslembesed liigid ei edene kuival ja vaesel pinnasel, päikest armastavad taimed känguvad varjus jne. Vahel mõjutab taimede kasvu pidevalt lõõtsuv tuul aga rohkemgi kui muud ebasobivad olud.

Kui pidevalt väetada l, siis aed n-ö kasvab üle ja vananeb kiiresti. Kiirelt vananevad ja võimsalt kasvavad puittaimed vajavad sagedamast hoolduslõikust.

10. Pärast jaanipäeva ei saa enam istutada.

Istutada saab aasta ringi, lihtsalt talvel on seda raske teha, kuna maa on külmanud. Seega on parim istutusaeg siis, kui suudate taime jaoks augu kaevata. Suvel istutatud taimed vajavad rohkem hoolt kui kevadised ja sügisesed istutused.

11. Talveks tuleb tiigist vesiroosid jm veetaimed välja võtta ja keldrisse talvituma viia.

Vesiroosi tiigist välja võtmine on äärmiselt riskantne. Enamasti ei suudeta taimi hoida vajalikes ideaaltingimustes . Pigem katke väike tiik talveks nii, et see ei külmuks põhjani. Eriti ohtlik on vähese lumega külm talv. 60-70 cm sügavune veesilm tavaliselt põhjani läbi ei külmugi. Sellises sügavuses talvitub enamik hübriidsorte edukalt. Taimepotid peavad olema vähemalt 5-liitrised, et juurtel oleks materjali, kus talvituda. Üle talve aitab elujõudu säilitada ka see, kui taimed on oma juured põhjamudasse ajanud.

12. Mul on aias mulda küll, uut mulda pole vaja.

Enamasti vajab rajatav aed uut pinnast. Üks põhjus on see, et ehitajad on kogu kunagise väga hea pinnase õuele segi pööranud ja seganud pinnast siludes sinna sisse ka betoonijääke ja muud ehitusprahti. Haljastuse alus on õiged materjalid pinnasetöödel, vaid siis saab rajada kauni aia aastakümneteks.

13. Vihmavesi jookseb vihmaveetorust ise maa sisse.

Vihmavee drenaa˛ on aias üks olulisemaid asju: see hoiab maja vundamendi kuiva ja juhib liigse vihmavee selleks ette nähtud kohta. Katuselt torude abil kokku kogutud vihmavett saab kasutada kastmiseks, mis vähendab oluliselt kulutusi kastmisveele, seda eriti kui kasvatate aedvilja.

14. Oskan ise oma aeda hooldada, olen palju raamatuid ja ajakirju lugenud.

Paljudest töövõtetest on lugedes siiski raske aru saada. Parem on lasta praktikul need ette näidata ja võtta temalt juhised. Ka teie parimad tuttavad võivad oma nõuannetega eksida, kui nad just aednikud pole.

15. Aia rajamine on kallis.

Aia rajamine sõltub väga paljudest teguritest, seega on ka piisavalt võimalusi kokkuhoiuks. Asi, millelt kindlasti kokku hoida ei tohi, on nn. mullatööd – ilma eeskujulike ja sihipäraste pinnasetöödeta ei sünni kaunist aeda. See on nagu majale vundamendi rajamine, ilma milleta ei saa seda ehitada.

Kokku hoida saab taimede suuruste ja sortide valikul. Kulusid aitab hajutada see, kui rajate istutusalad järk-järgult aja jooksulä